Selleks et sirel ka järgmisel aastal rikkalikult õitseks, tuleks äraõitsenud ja pruuniks tõmbunud õisikud ära lõigata, sest seemnete valmimine võtab põõsalt palju energiat, mida ta võiks talveks valmistumisele kulutada. Kui sirelipõõsas vajab kujundamist, siis pärast õitsemist on selleks sobiv aeg. Üldiselt lõigatakse välja nõrgad ja sobimatus suunas kasvavad oksad ning eemaldatakse juurevõsud.

Muidugi sõltub sirelipõõsa lõikus ja hooldus sellest, mis otstarbel seda kasvatatakse.

Üksiku soolopuuna on sirelil jämedam, väikese puu mõõtu tüvi. Samuti võib seda kasvatada mitmest põõsast koosneva puhmana, geomeetriliseks kujundiks pügatuna või ka hekina.

Sirel on üpris universaalne ja ilus nii õitsejana kui hekitaimena. Kuid kaht asja korraga ei saa. Kui teil on ilus sirelihekk, siis õisi enam loota pole, sest pügades lõikate ära ka võrsetippudesse moodustuvad õiepungad.

Kui aga ootate sirelilt õisi, siis varakevadel teda pügada ei tohiks.