Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Merle Lass rääkis Maalehele, et ostis kümme aastat tagasi endale korteri, kus hakkas paar aastat hiljem remonti tegema. “Võtsime parasjagu ehitusmeestega esikust kipsplaate maha ja järsku avanes meile kohutav vaatepilt. Terve esiku sein oli kleebitud täis katkisi peeglikilde, see oli justkui mingi mosaiik, väga arusaamatu kujutis. Isegi ehitusmehed ehmusid ära, sest vaatepilt oli kuidagi väga kõhedusttekitav,” meenutab Lass.

Naise sõnul ehmatas sein ta niivõrd ära, et unustas isegi pilti teha. “Eemaldasime need tükid seinast peitliga. Isegi aastaid hiljem sellele mõeldes tulevad mul külmajudinad peale.”

Miks ja millal selline mosaiik esiku seinale tekkis, pole Lassil aimu. “Mees, kes selle korteri mulle müüs, seal ise ei elanud, seega ei osanud ka selgitada.”

Üllatavad leiu

“Alles pühapäeval pakuti meile näiteks arhailise välimusega metallist lõikurit. Esialgu meenutas see tubaka lõikamise masinat, aga lõpuks selgus, et see on hoopis vana plekilõikur,” räägib ajaloolane, Järvamaa muuseumi teadusjuht ja Päi­nurme koduloomuuseumi omanik Ründo Mülts.

Tema sõnul tuleb Järvamaa muuseumile taolisi esemepakkumisi umbes korra kuus.

“Veel mõned aastad tagasi oli meiega ühenduse võtjaid aga hulga rohkem. Majapidamisi, kus on elatud põlvest põlve ja vanu asju alles hoitud, on jäänud vähemaks. See, et inimene midagi huvitavat lakast või seina seest leiaks, pole enam sugugi tavaline.”

Kuna inimesed on Mültsi hinnangul muutunud üha teadlikumaks ka asjade materiaalsest väärtusest, pannakse leid sageli oksjoniportaali üles või müüakse mõnele erakollektsionäärile.