Raie täidab metsad pohladega

Kui siiani on metsa­marjade saagikus olnud suhteliselt stabiilne, siis edaspidi võib suurema metsaraie tõttu aina enam pohli kohata.

Aastakümneid kõike metsamarjadega seotut uurinud Eesti Maaülikooli teadlane Taimi Paal rääkis, et metsamarjade saagikus on siiani olnud aastast aastasse suhteliselt sarnane, kuid varsti võime hakata nägema rohkem pohli.

“Paratamatult saavad meil nüüd järgnevad aastad olema väga pohlarikkad, kuna pohl metsa all kasvab halvasti, aga raiesmikel väga hästi,” selgitas ta.

Paal tõi näiteks tormi, mis murdis 1960ndate lõpus Ruhnu saarel maha üle poole tolleaegsest metsast. “Seitsmekümnendatel olid Ruhnul sellised saagid, mille peale suu jääb ammuli,” meenutas ta.

Ka viimased kaks aastat on Paali sõnul olnud väga viljakandvad: “Üle-eelmisel aastal Võrumaal korjasime kolmekesi kahe tunni ja 10 minutiga 100 liitrit pohli.”