| METSALEHT | JUHTKIRI |
Keskkonnaameti aktiivsus nn linnurahu tagamisel tundub paljudele maaomanikele ülepaisutatult laiaulatuslik, mistõttu hakkab lõpuks ühiskonnale koormavalt mõjuma.
Keskkonnaamet on nimelt asunud looduskaitseseadust, loomakaitseseadust ja euroliidu linnudirektiivi tõlgendama sääraselt, et kui eeldatavalt on ühel hektaril metsamaal vähemalt üks linnupesa, siis tähendab seal tehtav raietöö potentsiaalset ohtu pesitsevale linnupaarile ja see raietöö tuleb peatada.
Protestiks riigiameti mastaapsetele keeldudele pani metsaettevõte Valga Puu kogu oma tehnika seisma ja saatis töötajad sundpuhkusele, firma juht on kinnitanud, et see toob riigile kaasa oma 1,5 miljoni euro suuruse kahjunõude. Sel moel soovib ta näidata, milline on keeldude hind.
Raieõiguse omajad räägivad, et keskkonnaamet ilmutab raietööde keelustamisel ebaproportsionaalset agarust, võrreldes mõne teise tegevusega, mida sellelt ametkonnalt samuti oodatakse. Näiteks kui metsaomanik pöördub sooviga üraski- või ulukikahjustuste ulatust hinnata, kulub teinekord nädalaid, et spetsialist metsa jõuaks, ettekirjutus raie peatamise kohta jõuab aga harvesterijuhi kabiini sisuliselt päevapealt.
Selle tohuvabohu resümeena võiks keskkonnaamet siiski mõista, et parim looduskaitsja on maaomanik ise, kes teeb seda vabast tahtest ja talupojatarkusest niikuinii ja teda ei pea ülemääraste keeldudega ahistama. Sest kui seda ikkagi teha, muutuvad need keelud lõpuks ühiskonnale talumatult koormavaks.
