Kesksuvine hooldus aitab murul ilusana püsida

Ilus ja hästi hooldatud muru pakub naudingut erinevatele meeltele – kaunis vaadata, mõnus puudutada ja lõhnab hästi. Unistuste muru saamine pole kellegi jaoks võimatu, eriti kui kasutada spetsialistide nõuandeid ning õigeid hooldusvõtteid ja -vahendeid.

Kesksuvel vajab muru täiendavat hoolt. Ühest küljest on tegemist suurepärase taimede kasvuajaga, teisalt aga on mõned nüansid, mida hoolas murukasvataja kahe silma vahele ei peaks jätma.

Südasuvel on sageli kuiv ja taimede kasv on aeglasem. Kui muru on jõudnud enne niitmist liiga pikaks kasvada, siis tuleb rohi pärast niitmist kokku riisuda. See on hea kompostimaterjal.

Täiendav väetamine

Kauni rohelise muru saladus peitub tasakaalustatud väetamises. Kasuta spetsiaalseid väetiseid, et murutaimed saaksid kätte vajalikud toitained. Lisaks lämmastikule, fosforile ja kaaliumile vajab muru piisavas koguses väävlit, magneesiumi, rauda ja boori.

Kui kevadel sai muru väetatud Baltic Agro Kevadise muruväetisega 2–3 kg/100 m², siis suve keskel tuleks sama väetist anda teinegi kord.

Suvine muruväetise kasutusaeg on pikem, varakevadest hilissuveni tänu aeglasemale toimele. Suvine muruväetis ei kiirenda liigselt muru kasvamist ja aitab püsida sametrohelisena.

Väetamisega saab siduda ka sambla eemaldamise

Sammal hakkab levima siis, kui kasvutingimused on kõrreliste jaoks muutunud ebasobivaks. Seega võib pidada sammalt haige muru sümptomiks.

Sammal vallutab muru, kui:

• muld on ülemäära tihe, niiske või happeline,
• liialt väike mulla toitainesisaldus, muru pole pikka aega väetatud,
• sambla levikut soodustab kaaliumi vähesus mullas,
• liialt varjuline kasvukoht, hoonete või puude varjus,
• vale niiterežiim, niitmine liialt madalalt (alla 3,5 cm). Vähemalt 1–2 cm kõrgemalt niidetakse muru varjulistes kasvukohtades, põuasel ajal, kevadisel esimesel niitmisel ja esimesel niitmisel külvatud murul.

Sambla tõrjeks tuleb likvideerida tema tekkepõhjused. Ainult väljakraapimine sambla levikut ei piira. Kui põhjust ei likvideerita, ilmub sammal kohe tagasi.

Sammaldumisele kalduvat murupinda peaks paar korda suve jooksul õhustama. Selleks võiks näiteks kasutada aiaharki, tehes murusse auke. Neisse aukudesse on hea rehitseda turba-liiva segu. Nii saavad juured hapnikku ja murutaimede kasv taastub. Samas on sambla kasv raskendatud.

Mulla happeliseks muutumist saab ära hoida regulaarse lupjamisega, lisades 2–3 aasta tagant aia- ja murulupja 5 kg/100 m².

Arvestatav abimees võitluses samblaga on samblaeemaldajaga muruväetis. Baltic Agro Samblaeemaldiga muruväetist puistatakse aprillist septembrini murule sammaldunud kohtadesse ja lastakse paar päeva mõjuda.

Samblaeemaldiga väetise kulunorm ennetamisel ja pideval kasutamisel on 2 kg/100 m². Juba sammaldunud murude puhul kasutada suuremat normi 3–4 kg/100 m² ning tugevasti sammaldunud murus samba tõrjumiseks vähemalt 6 kg/100 m².

Selle väetise kasutamisel muutub lühikeseks ajaks järsult mulla pindmise kihi happesus. Seda sammal ei talu ja muutub mõne päeva pärast pruuniks ja kuivab. Pruunistunud sammal riisutakse murust välja. Tekkinud tühikud täita mullaga ning külvata peale uus muruseeme. Pärast samblatõrje kasutamist on kasulik muru täiendavalt väetada muruväetisega 2 kg/100 m².

Millal ja kui palju kasta?

Päikesepaistelisel suvepäeval aurub ööpäevas maapinnalt 3–5 mm vett (3–5 l/m²). Seetõttu võib sademetevaesel suvel pealmises mullakihis, kus paikneb enamus taimede juurtest, langeda niiskusesisaldus alla taimi rahuldavat taset.

Väliselt muutuvad veepuuduse all kannatavad taimed sinakas-roheliseks ning pikema põuaperioodi korral ka pruuniks. Taimede turgor langeb, mida iseloomustab asjaolu, et murul kõndides, tõusevad taimed neile peale astumise järel tavapärasest aeglasemalt üles. Murule jäävad jäljed. Niiskuse puuduse likvideerimiseks muru kastetakse.

Pärast kastmist peab muld olema 5–6 cm sügavuselt niiske. Vanema muru puhul piisab ühekordsest tugevast kastmisest nädalas, soovitav kastmisnorm 20–25 mm.

Pärast kastmist peab muld olema 10–15 cm sügavuselt niiske. Kastmiskordade arv ja kastmisnorm sõltuvad ka mulla lõimisest. Kergetes liiv- ja saviliiv muldades liigub vesi kiiresti sügavamatesse mullakihtidesse, mistõttu need vajavad kastmist sagedamini ja väiksema normiga kui raskemad liivsavi mullad.

Üldiselt kehtib kastmise juures reegel, et kastetakse harvemini ja korraga rohkem. Sage kastmine muudab muru põuaõrnaks.

Mulla niiskust saab hinnata kõige paremini, kui torgata näpp mulda. Mulla niiskus peab olema näpuga tuntav. Kastmise juures on vaja jälgida, et vihmutitest tulev vee kogus ei ületaks mulla vee-imamisvõimet. Kui on märgata, et vesi hakkab maapinnal voolama, tuleb kastmisesse teha paus ja reguleerida kastmissüsteemi veetootlust väiksemaks.

Kasta on soovitav varahommikul või varastel õhtutundidel, kui päevane palavus on järele andnud. Keskpäevane kastmine on suure aurumise tõttu väheefektiivne. Õhtul hilja kastes jääb muru ööseks märjaks, mis soodustab nakatumist seenhaigustesse.

koduaed.balticagro.ee

Vaata meid ka Facebookis.