Koguja ihaldab sovetiaegset parteipiletit: keegi pole tahtnud seda ära anda. Ainult tingimusel, et nimi ja nägu on välja võetud

Maaleht küsis oma lugejatelt ja kolas sotsiaalmeediagruppides, et teada saada, mida huvitavat või väärtuslikku on inimesed kodu remondi või koristamise käigus leidnud. Selgus, et aarded on väga eriilmelised – alustades Wiiralti originaalteostest ja rahast ning lõpetades pea sajand vana pitspesu ja metsavenna peidikuga.

“Alles pühapäeval pakuti meile näiteks arhailise välimusega metallist lõikurit. Esialgu meenutas see tubaka lõikamise masinat, aga lõpuks selgus, et see on hoopis vana plekilõikur,” räägib ajaloolane, Järvamaa muuseumi teadusjuht ja Päi­nurme koduloomuuseumi omanik Ründo Mülts.

Tema sõnul tuleb Järvamaa muuseumile taolisi esemepakkumisi umbes korra kuus.

“Veel mõned aastad tagasi oli meiega ühenduse võtjaid aga hulga rohkem. Majapidamisi, kus on elatud põlvest põlve ja vanu asju alles hoitud, on jäänud vähemaks. See, et inimene midagi huvitavat lakast või seina seest leiaks, pole enam sugugi tavaline.”

Kuna inimesed on Mültsi hinnangul muutunud üha teadlikumaks ka asjade materiaalsest väärtusest, pannakse leid sageli oksjoniportaali üles või müüakse mõnele erakollektsionäärile.