Suur analüüs: miks räägitakse maksutõusust ja kas seda ikka on tarvis?
(82)
Keskerakonna poliitikud on võtnud keset suve lemmikteemaks võimalikud maksu-uuendused, mis sisuliselt tähendab olemasolevate maksude tõstmist või uute kehtestamist.
Ideid näib leiduvat kuhjaga: riigikogu esimees Jüri Ratas tegi otsa lahti ja teatas Maalehe usutluses, et hoolekandeküsimuste rahastamiseks on Eestis vaja uut hoolduskindlustusmaksu. Keskerakonna volikogus esinedes teadis partei esimees ka täpsemalt, et hoolduskindlustusmaks võiks olla 2%, mis jaguneks töötaja ja tööandja vahel. Sotsiaalminister Tanel Kiik kirjutas omakorda Postimehes, et hooldusteenused vajaksid 150 miljonit lisaraha aastas ja senine süsteem ei ole jätkusuutlik.
Reformierakonna rahandusministril Keit-Pentus Rosimannusel tekkis seepeale idee, et tulumaksu võiks üldse vähendada nii ettevõtetele kui ka eraisikutele 13–15 protsendini, aga suunata see täielikult omavalitsuste kaukasse, kellele praegu laekub veidi alla 12% ja ülejäänu läheb riigieelarvesse. Siis suudaksid ka omavalitsused “oma inimestele tagada vanaks jäädes hooldusvõimaluse ja saaksid kasvavat koormust ilma uue maksuta katta”. Ning üldse, uue hoolduskindlustusmaksu asemel oleks rahandusministri meelest pidanud sada korda järele mõtlema, enne kui pensioni II sammas ära lammutati, sest sisuliselt täitis II sambasse raha kogumine sama eesmärki.
Kohalikud valimised on Eestis kolme ja poole kuu pärast ning ilmselt on vähe kohalikke juhte, kellele ei meeldiks kas või Facebookist kostva uitmõttena kuulda, et rahandusminister soovib otse omavalitsustele suunduvat rahastust suurendada.
Samas ettevõtete tulumaks peaks Jüri Ratase sõnul olema madalam kui füüsilise isiku tulumaks, teise käega paneks Ratas aga ettevõtted tasuma sotsiaalmaksu firmaomanikele makstavatelt dividendidelt, kui see on nende ainus sissetulek.
