Nõukogude Eesti metsad avanesid linnarahvale kindlaksmääratud päeval augustikuus ning sama juhtus septembri teisel nädalavahetusel ka soodega.

Alles pärast maagilise daatumi kukkumist võisid marjahuvilised võtta oma korvid ja panged ning saagile suunduda. Paraku tehti seda vormis, mis meenutas ehtsat massipsühhoosi.