Lähipäevil 70aastaseks saav Krista Kaer on eesti keelde tõlkinud üle saja raamatu ning julgeb arvata, et väliskirjanduse paremik on eesti keelde väga hästi tõlgitud ja seda tehakse ka edasi.
Krista Kaer on Tapa kandi tüdruk, kes sündis veidi enne seda, kui lennati esimest korda kosmosesse ja tekkis biitmuusika. Minu jaoks seondub see kõik ka hipide ajaga.
„Vaata, niisugune idealism, nagu hipidel oli, see ei saanud ju kauaks kestma jääda. Nagu elu on näidanud, töödeldi see kiiresti kommertsiks. Need hipid, kes ei ole ära surnud, on nüüd väga väärikad vanahärrad ja -prouad.” Veidi mõelnud, ütleb Krista, et selliseid laineid on ühiskonnas hädasti vaja.
„Selleks on vaja, et tõmmata tähelepanu millelegi muule kui ainult otsejoones progressile. Ma arvan, et mingil määral niisugune aeg hakkab tagasi tulema.”
Tõlkijana märkab ta, et kirjanduses on palju keskkonnateadlikku idealismi. „See on võimsalt tulnud, ja ma väga loodan, et aina tugevneb.”
Ta toob välja tuntud vastuolu, et kas sul on surres palju asju või midagi muud, mille peale mõelda.
