Peale õunte sai paasapäevast alates hakata sööma ka muid vilju ja värsket mett.
FOTO:
Paasapäev (19.08) on olnud peamiselt setude kirikupüha, mida tähistati laialdasemalt XIX–XX sajandi vahetusel.
Päev algas kirikuteenistusega, kuhu viidi pühitsemiseks ka õunu. Õunu ja muid toite viidi kalmistulegi, kus kaeti lauad lahkunud sugulastele.
Paasapäeva tähistatakse Setumaal tänapäevalgi ja Obinitsas ning selle ümbruses on traditsiooniline kirikuskäik ja omaste haudadel söömine päevakorras selgi paasapäeval. Sel päeval on oodata kaugemal elavate sugulaste külaskäiku ja on põhjust valmistada pühadetoite ja pidada kirmast.
Kõik tuttavad saavad kokku kalmistul, kus lahkunud sugulastele kaetud laudade vahel saab jalutada ja tuttavatega jutelda.
Peale õunte sai paasapäevast alates hakata sööma ka muid vilju ja värsket mett.
