Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Nii sündis kahepoolne koostööleping, mis osapooli otseselt millekski ei kohusta, küll aga seab teatud raamid pöördumistele, millega EMA liikmed peaksid arvestama, enne kui mõne nende meelest järjekordse keskkonnarikkumise kohta avaldust kirjutama hakkavad.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu sõnul on tegemist koostööleppega, mis reguleerib KeA ja EMA omavahelist suhtlemist. Ta lisab, et umbes samalaadse lepingu on amet sõlminud ka Eesti Kalastajate Seltsiga.
Ühenduse Eesti Metsa Abiks koordinaator Linda-Mari Väli märgib, et leping ei andnud EMA-le ametlikke volitusi näiteks keskkonnakuritegusid tuvastada ning see polegi kunagi olnud koostöö peamine eesmärk.
“Eelkõige soovisime parandada ühenduse ja ametkonna vahelist kommunikatsiooni, kuna meie töös on pidevalt juhtumeid, kus kodanikud kahtlustavad seaduserikkumist ning sageli on neil kahtlustustel ka reaalne tõepõhi all. Seega on tarvis asja koos ametkondadega kontrollida,” selgitab Väli.