Selliste noorte hulk, kes ei käi koolis ega tööl, on aja jooksul aina vähenenud. 2019. aastal oli nende osakaal 15–29aastaste seas lausa viimase 20 aasta madalaim, aga koroona-aasta pööras selle taas tõusule.
Eelmisel aastal tuli pandeemia mõjul peamiselt töökoha kaotamise tõttu juurde 3600 sellist noort, kelle kohta on käibel mõiste NEET (inglise keeles not in education, employment or training on 15–29aastane noor, kes ei õpi, ei tööta ja ei osale ka väljaõppes ega koolitusel).
Eelmise aasta seisuga oli meil 24 300 NEET-noort. Ühena mitmest tegeleb selliste noorte ühiskonnaellu tagasi aitamisega Euroopa Liidu rahastusel loodud tegevuskava Noorte Tugila. Sealne programmijuht Heidi Paabort ütleb, et NEET-noortel on tavaliselt omavahel ühine vaid see, et nad ei õpi, ei tööta ega ole väljaõppel. Iga noor võib niisugusesse olukorda sattuda, olenemata sellest, milline on ta taust.
Peale töö kaotamise on koju jäämisel veelgi põhjuseid: osa hoolitseb lapse või pereliikme eest, osa on haigena või puudega kodus ja osal ei ole oma hariduse või tausta tõttu palju võimalusi.
Aina enam on aga neid, kes omal valikul töölt või õpingutest eemale hoiavad. Paaborti sõnul on praegu rohkem edasi-tagasi otsinguid vastupidiselt varasemale, mil elukäik kulges ühes suunas ning tähendas peamiselt seda, et mindi kooli, tööle ja loodi pere.
“Ühiskonnas väärtustatakse, et pead leidma selle, mis sulle meeldib, töö peab sind kõnetama. Sulle antakse justkui rohkem võimalust ennast leida, oma identiteeti luua,” sõnab Paabort.
Millega NEET-noored oma päevi sisustavad ja miks nad ühiskonnast nii-öelda eemale hoiavad? Räägime pikemalt kolmest noorest, kes ei ole töötamise vastu, kuid ei näe põhjust, miks tuleks inimesi väärtustada töökoha kaudu.
