Keskkonnaametis järelevalve eest vastutav Olav Avarsalu on seda meelt, et vajame ühiskondlikku kokkulepet, kui palju suudame loodust kaitsta ning samal ajal majandust kestvana hoida.
Keskkonnaametile laekuvate kaebuste seas on ka sääraseid, et miks toonekurg nii pikalt ühel jalal seisab, kas ta pole äkki viga saanud, või et kajakas tundub väga õnnetu näoga, teda tuleks ilmselt aitama minna.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu ütleb, et keskkonnaalastest rikkumistest teatamisel jääb alati mängu aspekt, et inimene ei pruugi täpselt aru saada piirist, mis eristab lubatud ja keelatud tegevust. Oma teada teeb kodanik väga sisuka kaebuse, aga spetsialistid leiavad, et selles juhtumis rikkumist ei ole.“Metsa puudutavas on kaebuste hulk viimastel aastatel kahtlemata suurenenud ja selles on nn metsasõja ilminguid – ühed raiuvad ehk siis tegelevad metsade majandamisega ja teised tahavad, et kogu mets jääks loodusrikkusena kasvama. Kohe tekivad vastuolud,” räägib Olav Avarsalu.“Inimeste arvamused ju lahknevad, et kui palju üldse peaks metsa majandama. Jutt ei käi ainult üleüldise raierahu miljonitest kuupmeetritest, vaid peamiselt nn kogukonnametsadest. Inimesele ennekõike ei meeldi, et raiutakse seal, kus tema elab. Meie saame siinjuures teha niipalju, et kontrollime, kas raieks, mis ühte kodanikku häirib, on kehtiv luba olemas ja kehtestatud tingimused täidetud.”