FOTO:
Pärtlipäeva (24.08) pidas vanarahvas sügise alguse ja külvipühaks. Sestap nimetati seda päeva ka rukkiema või rohuema päevaks. Seetõttu oli viljakülv rangelt keelatud, et vili ei rikneks ega häviks. Pärtlipäevaks pidid humalad olema korjatud ja linad kitkutud.
Vana ütluse järgi keeras Pärtel ka kapsapäid. Et kapsas oli eestlase toidulaual väga oluline toit, siis on XIX sajandi kalendritavades kapsale pööratud tähelepanu sama palju kui viljale.