Meie piimandussektorile avaldas mõju Euroopa Liiduga liitumine. Piimakvoodid tõid täiesti uue süsteemi. Suurt pahameelt tekitas Eestile eraldatud kvoodi suurus, kus referentsperioodi toodangu arvutamisel oli arvesse võetud piimatoodangus madalseisus olnud aastaid.

Paljude piimakarjakasvatajate sõnul oli Euroopa Liiduga liitumiseni vastu pidamine olulisim proovikivi ning seejärel loodeti juba helgemale tulevikule. Paraku see nii ei läinud, kuna pärast liitumist hakkas meid mõjutama Euroopa turg.

Kui Euroopaga liitumisel oli meil jõudluskontrolli aluseid lehmi pisut üle 100 000, siis praeguseks on neid 81 000. Piimandussektori omapära võrreldes paljude teiste valdkondadega on see, et kriisidest taastumine võtab palju rohkem aega ning tihti seda ei suudetagi.

Samas tõi taasiseseisvuse teine kümnend juurde arvukalt uusi ja rekonstrueeritud piimafarme, tekkisid ka esimesed robotlaudad.