Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Võitjate põlvkonna käekõrvalt on praeguseks üles kasvanud eestlased, kellel oli võimalus sirguda demokraatlikus riigis, kes said eestimeelse hariduse ja võimaluse omandada teadmisi ning kogemusi ka välismaal.

Neid võimalusi on ära kasutanud 20. augustil 1991. aastal sündinud Ott Ilves, kes on mitmel puhul välismaa koolidesse asja teinud.

“Ma olen saanud elada eri kohtades ja soovi korral tulnud Eestisse tagasi — see on privileeg, mida minu vanematel ega vanavanematel ei olnud,” räägib ta. Ott Ilves on üks 48 eestlasest, kes juhtus sündima riigi iseseisvuse taastamisega samal päeval. Ilmavalgust nägi ta Mustamäe haiglas, kus Oti ema oli alles hiljaaegu lõpetanud arstitudengina internatuuri.

“Ott sündis kell 9.10 hommikul, aga kuna sõbranna oli valves, siis õhtul hiilisin teiste arstide osakonna tuppa ja kuulasime uudiseid,” meenutab Kadri Ilves riigi taasiseseisvumise õhtut.

Ärevate aegade kiuste ei tundnud Kadri ega ta abikaasa Teet tuleviku ees hirmu. “Me ei kartnud, sest olime kuulnud enda vanemate jutte. Kui isegi Siberis sai hakkama, siis mis meil siin hullem. Kaks kätt ja jalga on küljes ja küll me hakkame saame,” kirjeldab Kadri Ilves toonast ellusuhtumist.

Siiski pidi noor pere hakkama saamiseks mitmelgi puhul leidlikkust rakendama. “Nugise haamrilöögiga ei muutunud veel midagi. Meil jätkus marli pesemine, maja ehitamine ja lisatööde tegemine,” ütleb Teet Ilves. Näiteks söögipoolist lauale toodi enamjaolt vanemate aiamaalt.