Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

“Kui vahel küsitakse, kus elan, ja ütlen, et Põrgus, siis aetakse silmad ikka pungi küll,” naerab Leida Kits.

Mõnigi küsija on muutunud vastust kuuldes umbusklikuks. Aga asjata. Tegelikult on Kits, kel 80 aastat turjal, täie mõistuse juures. Loomulikult räägib ka õiget juttu. Ja kuidas saakski teisiti olla, sest ta elab tõesti Põrgus.

Kummalise nimega küla jääb Tartust veerandsaja kilomeetri kaugusele, kusagile Tammistu ja Koosa vahepeale. Kuigi küla läbib kruusane riigitee, puuduvad sellel küla alguses ja lõpus nimeviidad. Nii jääbki kaugemalt sõitjatele Põrgu küla olemasolu teadmata. Isegi bussipeatus ei kanna Põrgu nime, see on hoopis Londi.

“Nimesilt võiks seal ehk tõesti olla, aga keegi ei organiseeri, pole meil külavanematki,” mõtiskleb Kits ja seletab, et Põrgu küla algab Tammistu poolt sõites tema Piiri talu piirist. Sealtsamast, kus algab Peipsiääre valdki.