Keda kuldnokk kõige rohkem järele teeb?
(2)Et saada teada, kui mitmekesist laulu kuldnokk Eestis laulab, kutsus Eesti Ornitoloogiaühing aasta linnu tegemiste osana kuldnoka laulu salvestama.
Kuldnoka helivaatluste kogumiskampaania korraldaja Veljo Runneli sõnul on kuldnoka laulus esinevad imitatsioonid sageli vaiksed, mistõttu peab salvestaja nende tuvastamiseks laulvale kuldnokale üsna lähedal olema. “Kuigi selliseid salvestisi, kus oli võimalik imitatsioone piisava detailsusega välja noppida, oli juba vähem – 25 -, avanes just nendest salvestistest kuldnoka laulu rikkus täies hiilguses,” rääkis Runnel Linnuvaatleja.ee lehel. “Rõõmu teeb ka, et kõikide andmehaldusportaali PlutoF sisestatud salvestiste hulgast leiab lisaks kuldnoka häälte jäädvustustele ka selliste harva kohatavate liikide nagu vaenukäo (salvestas Rein Sikut), väikehüübi (salvestas Ere Uibu), väike-käosulase (salvestasid Pelle Mellov ja Anni Miller) ning habekaku (salvestas Uku Paal) hääli.”
Kõige sagedamini imiteerisid kuldnokad suitsupääsukese ja hakkide hääli. Järgnesid vainurästa, karmiinleevikese ja hiireviu hääled. Lisaks hallrästa, hallvarese, kalakajaka, kiivitaja, kukkuritihase, laugu, metstildri, musträsta, niidurüdi, nurmkana, peoleo, piilpardi, varblaste, sinitihase, sookure, suurkoovitaja ja tiirude häälitsuste imiteerimine. .
Vaatlejail õnnestus paaril korral tabada ka selline laul, kus peale looduses esinevate linnuliikide oli kuulda ka teiste elusolendite hääli. Näiteks Eva-Liisa Orula salvestises oli kuulda roheliste konnade laulu interpretatsiooni kuldnoka nokast ning Erko Kapi tehtud salvestises oli kuldnoka repertuaaris ka kana kaagutamist. “Nii mitmeski salvestises on aimata, kuidas kuldnokk on tõenäoliselt saanud inspiratsiooni linnakeskkonnas kuuldud erinevates häältest, kuid nende täpset allikat tuvastada ei õnnestunud,” tõdes Runnel.
Lugu ilmus Linnuvaatleja blogis.