Kõige sagedamini imiteerisid kuldnokad suitsupääsukese ja hakkide hääli. Järgnesid vainurästa, karmiinleevikese ja hiireviu hääled. Lisaks hallrästa, hallvarese, kalakajaka, kiivitaja, kukkuritihase, laugu, metstildri, musträsta, niidurüdi, nurmkana, peoleo, piilpardi, varblaste, sinitihase, sookure, suurkoovitaja ja tiirude häälitsuste imiteerimine. .

Vaatlejail õnnestus paaril korral tabada ka selline laul, kus peale looduses esinevate linnuliikide oli kuulda ka teiste elusolendite hääli. Näiteks Eva-Liisa Orula salvestises oli kuulda roheliste konnade laulu interpretatsiooni kuldnoka nokast ning Erko Kapi tehtud salvestises oli kuldnoka repertuaaris ka kana kaagutamist. “Nii mitmeski salvestises on aimata, kuidas kuldnokk on tõenäoliselt saanud inspiratsiooni linnakeskkonnas kuuldud erinevates häältest, kuid nende täpset allikat tuvastada ei õnnestunud,” tõdes Runnel.

Lugu ilmus Linnuvaatleja blogis.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid