Kuuse-kooreüraski kolmandat põlvkonda tänavu ilmselt ei tule
(9)Juuli algu, kui algas kuuse-kooreüraski hoogne lendlus ning pandi alus teisele põlvkonnale, prognoosis agentuur, et üraski teise põlvkonna noormardikad võiksid soodsa ilmastiku korral olla valmis arengukohalt lahkuma enne augusti lõppu.
See stsenaarium siiski teostunud, kuna ilmad on muutunud oluliselt jahedamaks ning sageli on olnud ka vihmasadusid.
„Feromoonpüünistesse on juulikuu viimasest nädalast alates sattunud vähe üraskeid ja iga nädalaga on püütud isendite hulk vähenenud. Kuna augustis üraski poolt asustatud puid ei ole õnnestunud leida, võibki oletada, et arengukohalt lahkunud üraskid on läinud mulda talvituma,“ kinnitas keskkonnaagentuuri metsaosakonna peaspetsialist Heino Õunap-
Kuuse-kooreürask (Ips typographus) on kärsaklaste sugukonda kooreüraski perekonda kuuluv mardikas ning Eestis suurimat kahju tekitav üraskiliik, kes asustab eelkõige nõrgestatud puid ja värsket metsamaterjali. Üraskeid saab kokku meelitada ka feromoonpreparaate kasutades – siis on püünispuid vähem vaja.
RMK kodulehel on kuuse-kooreüraski kohta kirjutatud järgmist.
Viimasel paarikümnel aastal on kuuse-kooreüraskil reeglina arenenud aasta jooksul kaks põlvkonda – osa juunis koorunud mardikaid rajab haude juulis. Teine põlvkond talvitub sagedamini arengukohal koore all, kuid soodsa ilmastiku korral jõuavad noormardikad minna talvituma 5-10 cm sügavusele pinnasesse, kus talvitub ka osa esimese põlvkonna noormardikatest.
Lendlus ja haude rajamine algab kevadel, kui õhutemperatuur on tõusnud 18–20 kraadi ja muld on saavutanud temperatuuri 10 kraadi. See aeg langeb kokku arukase pungade puhkemisega – enamasti aprilli lõpus või mai esimesel poolel, harva hiljem. Haude arengut soodustab soe ja kuiv ilm.
Kuuse-kooreüraskitest värskelt asustatud kuuskede koores on ümmargused, ligikaudu 2 mm läbimõõduga sisenemisavad, juurekaelal ja tüve alaosal ning lamavate puude tüvedel leidub pruunikat näripuru. Koore all närib emasputukas piki tüve kulgeva 6–15 cm pikkuse emakäigu, kuhu munetud munadest koorunud valkjad vastsed teevad toitudes tüvega ristisuunas vastsekäigud. Asustatud puude võra kolletub alles mõni kuu hiljem, kui õige tõrjeaeg on juba möödas.