Eestis armastatakse üha enam tšillit, kuid veidral põhjusel ei tehta tšillimoosi

Mitmed kasvatajad tõdevad, et nõudlust on rohkem, kui nad suudavad oma kasvuhoonetest vürtsikaid kibe­pipraid välja võluda.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Pärnumaal Kärsus asuva Metste Aiandustalu peretütar Katrin Pärn-Reiser ütles, et nemad on üle 15 aasta tšillit kasvatanud. Tegelikult oli tema esimene kokkupuude selle viljaga viieaastaselt, kui ta salaja proovis vanaema kapis olnud türgi pipraid. „Jube tulise maitsega oli, aga kannatasin ära ja ei läinud kellelegi kurtma,” naeris ta seda meenutades.

Kuna tema aiandushuviline ema Vaike tahab ikka uusi taimi katsetada, hakatigi nende peres juba ammu kibepipraid kasvatama. Nüüd annavad need suure osa talu käibest. Tänavu kasvab kolmes kasvuhoones 600 taime ringis ja sorte on sadakond. Varem on olnud ka üle 130 sordi.

Aga tšillikasvatajaid on Eestis teisigi. Loe, mida saagiga tehakse.