Need erilised leiud võivad muuta eestikeelsete aabitsate ajalugu

Kui seni teati, et vanim siiani säilinud eestikeelne aabits pärineb aastast 1694, siis nüüd võib selle au endale saada Hannoveris asuv raamat.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Tallinna Ülikooli teadur Aivar Põldvee sai sel suvel oma Saksa kolleegilt erilise teate: Gottfried Wilhelm Leibnizi raamatukogus Hannoveris asub köide, kuhu on omal ajal kokku pandud kaks lätikeelset, üks soomekeelne ja kaks eestikeelset aabitsat. Täpsemalt: üks Doerptisch ehk tartukeelne, teine aga Wierisch oder Revalsch, s.t viru- ehk tallinnakeelne.

Vähemalt sama põnev on veel kahe varase eestikeelse aabitsa lugu. Mullu sügisel jõudis Aivar Põldveeni teade, et aastal 2008 on Sotheby oksjonil müüdud kaks eestikeelset aabitsat.

Kumbki oli köidetud kokku teiste sarnaste trükistega. Ühe neist konvoluutidest ostis Poola Rahvusraamatukogu ja teise USA Kongressi Raamatukogus Washingtonis. Need köited kuulusid suurde Macclesfieldi krahvide raamatukokku, mis asus Inglismaal Shirnburni lossis. Poolakad maksid köite eest 5250 naela, teine köide läks Ameerikasse 15 000 naela eest.