“See vihm võinuks sattuda kuhu tahes, ka Eestisse,” sõnas Tallinna Ülikooli klimatoloogia ja meteoroloogia lektor Jüri Kamenik tänavu juulis Lääne-Euroopas vähemalt 220 inimelu nõudnud üleujutuste kohta.
Ööpäeva suurimaks sajuhulgaks mõõdeti toona 200 mm – sündmus, mille juhtumise tõenäosuseks on sealkandis hinnatud kord tuhande aasta jooksul. Eesti senine ööpäevane sajurekord on 180 mm ning Jüri Kameniku sõnul pole Eesti klimaatiliselt Lääne-Euroopast kuigi erinev. “Kui ootaksime tuhat aastat, siis tuleks ka meil midagi sarnast,” nentis ta.
Kuigi Euroopas üleujutusi põhjustanud sajuhulgad võivad taevast tulla ka Eestis, peab Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduse instituudi teadur Marko Vainu jõgede üle kallaste ajamist Eestis vähetõenäoliseks – meid päästavad järved ja lame maa.
