Laeva kõik aknad olid lahti, aga ruumis oli juba õhupuudus. Ja siis saabus pimedus! Kuna päikesevalgus kadus sekundiga, siis olin kindel, et meie praam ei liigu enam kuhugi. Aga valjuhäälditest kostus kapteni hääl…

“Lugupeetud daamid ja härrad! Püsige rahulikud, meie oleme väljaspool ohtu,” teatas kapten ja praam hakkas vaikselt liikuma.

Tähendab keegi seal väljas pidi olema ohus.

(Lugu ilmus Maalehes selles aasta jaanuaris)