Kadrinat valvab uhke ussikuningas
(3)
Kunstniku meelitas Kadrinasse Kadrina Kultuurikoja direktor Ahto-Lembit Lehtmets. ”Ussikuniga motiiv ja mõte ning ennekõike just Oskar Kallise teosest inspireeritud vaip on pikalt meeldivalt närve kõditanud, on saanud ansambel Loitsu särgikski. Ühel päeval leidsime taas tee ERMi, sest elukaaslasel Kerstin Raidmal oli soov uue näituse jaoks ideid koguda ja seal sai siis ka lemmikvaibaga pilti tehtud. Et Ingmar ja Kerstin töötasid toona loovagentuuris Tabasco koos eelpool mainitud näituseprojekti kallal, siis piltidelt nähtud ussikuninga motiiv pani Ingmaril sädeme silmis põlema ja Kerstin andis mulle mõtte tõrvikuna edasi,” selgitab pea aasta taguseid sündmusi kultuurikoja direktor.
”Ja kus mujal uusikuninga motiiv nähtaval kohal väljas peakski olema kui mitte Kadrina vallas, kus on sündinud Viru laulik Friedrich Reinhold Kreutzwald, kelle sule läbi ussikunngas laiemalt rahvani on jõudnud,” rõhutas Lehtmets.
Foto Ingmar Järve
Kiirelt leiti sobiv sein. Kadrina spordikeskuse inimesed ei pannud ideele kätt ette ega jalga taha. Et leitud seinaformaat erines vaiba omast, siis pakkus kunstnik Ingmar Järve välja oma nägemuse ”Ussikuningast” ja see meeldis kõigile osapooltele. Meeldiva üllatusena kiitis ka Kadrina vallavalitsus idee ühehäälselt heaks.
”Kadrina vallal on kultuurijuht Ahto-Lembit Lehtmetsaga väga vedanud, põhjatust loomelaekast saabunud ideede teostamine püüab aina suuremat tähelepanu ja teeb elu ning keskkonna põnevaks,” lisab Kadrina vallavanem Kairit Pihlak. Sadolini värvidega tuli poolele teele vastu AkzoNobel ja korvtõstuki töödeks laenas Kadrina Kommunaal ning töö võis alata.
Jõhvi juurtega ilustraator, animaator, disainer, muusik ja kunstnik Ingmar Järve on kunstnikunimega Gutface. Tema tänavakunsti võib imetleda Rakveres, Jõhvis, Tartus, Narvas, Valgas, Kallastel, Viljandis, Riia ja Helsinkis. Ingmari illustratsioone võib näha näiteks Kalevi kommidel (halloweeni seeria). Kunstniku töödest saab parima ülevaate tema Instagrami lehel.
Oskar Kallise kavandi järgi tehti kokku kolm vaipa. Üks neist oli riigipea K. Pätsi valduses ja rippus kuni 1940 aastani Kadriorus presidendi lossi seinal.
Viljandi kirikumees Dionysius Fabricius kirjutas 1610. aastal, et põliselanikud austasid ja austavad ikka veel madusid: "Samuti peeti pühaks maduusse, keda nad pidasid oma kodudes ja kes olid niivõrd taltsad ja kodustatud, et ei teinud viga inimestele ega loomadele, nii et isegi lapsed nendega mängisid: seda kommet peetakse tänini paljude juures, kus magatakse ussidega ühes ja samas voodis või asemel." (Dionysus Fabricius, 2010. Liivimaa ajaloo lühiülevaade. 1610. Lk 57)
