Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees: mina sain kahtlustusest teada ajakirjanikult
(13)
Maalehele andis kommentaari Maaelu Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Andres Oopkaup, kes ütles kell 15.47 Maalehele, et tema sai kahtlustusest teada paari minuti eest. „Ega hea tunne ei ole praegu rääkida. Mina sain kahtlustuseset teada kaks minutit tagasi, kui üks ajakirjanik helistas mulle ja ütles, et kaks juhatuse liiget on kahtlusalustena kinni peetud. Kui mõlemad juhatuse liikmed, eks ma siis aimasin, kes. Ma ei teadnud ka uurimisest midagi. Viimane nõukogu koosolek toimus poolteist kuud tagasi ja oli tavapärane. Ei osanud aimata, mis poolteise kuu pärast järgneb, aga nüüd läheb arvatavasti vaja rohkemat kui kõva kannatust.”
MESi nõukogu on koos esimehega 11-liikmeline.
Prokuratuur esitas kohtule taotluse kuriteos kahtlustatavate ametist kõrvaldamiseks.
Maaeluminister Urmas Kruuse tegi ka nõukogule ettepaneku peatada MESi juhatuse liikmete volitused ning kutsuda kokku nõukogu erakorraline koosolek. Ka ministeeriumil pole juhtumi kohta rohkem infot, kui keskkriminaapolitsei ja prokuratuur on avaldanud.
Menetlustoimingud, mille seas on ka läbiotsimised erinevates kohtades, on praegu veel pooleli.
Covid-19 levikuga seotud kriisi mõju leevendamiseks hakkas MES pärast 2020. aasta lisaeelarve vastuvõtmist pakkuma erinevaid majandusmeetmeid bio- ja maamajanduse ettevõtetele, kes olid viiruse leviku tõttu raskustesse sattunud. Kahtlustuse kohaselt väljastas MES aga enam kui 24 miljonit eurot laenu vähemalt 42 äriühingule, mis meetmete tingimustele ei vastanud.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri juhtivprokuröri Kairi Kaldoja sõnul on riigieelarvest kriisi leevendamiseks eraldatud raha eesmärgipärane kasutamine äärmiselt oluline. „Kui riik seisab ühtaegu silmitsi koroonaviiruse levikust tuleneva kriisiga ja vajadusega hoida kokku, kus vähegi võimalik, siis tuleb raha kasutamisel olla väga täpne. Seni menetluses kogutu viitab sellele, et nõuetele ja tingimustele vaadati teadlikult läbi sõrmede. See viitab mitte väikesele inimlikule eksimusele, vaid kuriteole. Kuriteotunnuste olemasolul on prokuratuuril kohustus kriminaalmenetluse raames kontrollida, kas MES-i juhid on teinud kõik endast oleneva, et anda raha neile äriühingutele, kes seda riigi juhiste järgi ka vajavad,“ ütles Kaldoja.
Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Ats Kübarsepa sõnul on määrava tähtsusega, et riigi rahaga käidaks ümber vastutustundlikult ja sihipäraselt, mistõttu pööras politsei täiendavalt tähelepanu koroonakriisi leevendusmeetmete õiguspärasele kasutusele. „MESi väljastatud laenude puhul tuvastasime, et raha on väljastatud ettevõtetele, kes tingimustele ei vastanud. Muu hulgas said laenu näiteks vahetult enne koroonakriisi loodud ettevõtted ja need, kelle tegevusala ei vastanud eesmärgile. Samuti jagati toetusi näiteks ettevõtetele, kes oma käivet olid hoopis suurendanud. Raha jagamine tingimustele mittevastavatele ettevõtetele on ebaõiglane nende suhtes, keda koroonakriis majanduslikult enim mõjutas ning kelle jaoks riik selle raha eraldas, kuid kes sellest ilma jäid. Menetluse käigus vajab aga palju veel täpsustamist – nii ka otsuste taust ja põhjused,“ ütles Kübarsepp.
Praegustel andmetel ei jõudnud soodustingimustel antavateks laenudeks eraldatud 100 miljonist eurost ligikaudu neljandik päris abivajajateni, vaid nendeni, kes tegelikult tingimustele ei vastanud. Ühtegi äriühingut ei ole praegu alust kuriteo toimepanemises kahtlustada. Tõendite kogumine jätkub ja arvestades läbitöötamist vajava info hulka võib nii uurimise ulatus kui ka kahtlustatavate ring menetluse käigus muutuda.
Prokuratuur esitas kohtule taotluse kuriteos kahtlustatavate ametist kõrvaldamiseks.
Kohtueelset menetlust viib läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja juhib Lõuna ringkonnaprokuratuur.
