EESTI POHLAKAART | Pohlarohkeimad kohad jäävad nõmme-ja palumetsadesse

Pohla saagikust on hinnatud Taimi Paali kogutud ja Erich Lõhmuse prognoositud andmete põhjal. Arvutatud on kahe tüübirühma – palu- ja nõmmemetsa saagikus. Tulemustes ei kajastu praeguseks muutunud ilmastiku ega metsamajandusviiside mõjud.

Seniste andmete järgi osutus keeruliseks prognoosida, kui vanas puistus on pohla saagikus suurim, sest suure ja väikese saagikusega puistuid leidus nii noorte, keskealiste kui ka vanade puistute hulgas.
Seetõttu ei ole puistu vanuse mõju saagikusele analüüsitud – hinnatud on üksnes täiuse mõju.
Esmase analüüsi järgi on saagikus sarnane kuni täiuseni 0,7. Samas viitavad pohla katvuse andmed sellele, et vähemalt paar aastat pärast lageraiet saagikus ilmselt väheneb.
Kahjuks polnud metsade vanuse andmed piisavalt täpsed, et seda mõju selgemalt väljendada.

Heade pohlametsadena eristuvad nõmmemännikud täiusega alla 0,8. Et saada täpsemaid andmeid pohla saagikuse kohta, tuleks saagikust korrapäraselt seirata.

Lugu ja kaart ilmusid augustikuu ajakirjas Eesti Loodus.