„Kui kolme põhimaantee ja Tallinna ringtee 1+1 sõidurajaga teelõikude ohutustaset parandada nii, et see vastaks tänasele TallinnaTartu maantee 2+2 sõidurajaga lõikude ohutustasemele, siis väheneks liiklusõnnetuste arv 25 ning nendes vigastatud ja hukkunud inimeste arv 48 võrra igal aastal,“ lisas Trei.

Statistika järgi on kõige ohtlikumad Tallinna ringtee ja TallinnaNarva maantee 1+1 sõidurajaga lõigud.
„Transpordiameti analüüsist nähtub, et 2015.–2019. aasta keskmine liiklusõnnetuste arv miljoni autokilomeetri kohta TallinnaNarva maantee 1+1 sõidureaga lõikudel on näiteks pea kolm ning Tallinna ringtee kaherealistel lõikudel ligi neli korda suurem kui TallinnaTartu neljarealistel lõikudel,“ ütles Trei.
Trei lisas, et riigil pole praegu veel isegi visiooni, milline hakkaks neljarealine TallinnaNarva maantee marsruut välja nägema, rääkimata konkreetsest ehituse ajakavast.

Eesti taristuehituse liidu analüüsi kohaselt on Eesti riik pärast taasiseseisvumist ehitanud 30 aastaga kokku 97 kilomeetrit ehk keskmiselt 3,2 kilomeetrit neljarealisi teid aastas. Sama tempoga jätkates valmivad kolm põhimaanteed aastaks 2127.

Eesti riik plaanib enda haldusalasse kuuluvate teede rahastust 2022.–2025. aastal võrreldes kehtiva teehoiukavaga 113 miljoni euro mahus kärpida. Teede Tehnokeskuse analüüsi kohaselt jõuab teedevõrgu arendusvõlg 2030. aastaks 2,159 miljardi euroni ning teede remondivõlg on juba praegu üle 700 miljoni euro.