AS-i Grüne Fee Eesti ehk Luunja kurkide korduskontrolli tulemused olid puhtad
(14)Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Eva Lindi sõnul vaadati kontrolli käigus põhjalikult üle nii kasvuhooned, hoiuruumid kui ka arvestuse pidamine. Samuti võeti ettevõtte tootmisest võimalike taimekaitsevahendi jääkide määramiseks kokku kolm kontrollproovi. „Lehtsalati proov võeti juhusliku valiku alusel pakkimisliinilt, kuhu saabusid salatid otse kasvuhoonest enne nende pakendamist,“ räägib Lind. „Kurgist võeti samuti juhusliku valiku alusel kaks kontrollproovi. Üks proov võeti laoruumist, kiletatud ja pakitud toodangust, mis läheb turustamisele, ning teine kasvuhoones kasvavatest kurkidest, mis lähevad koristamisele mõne päeva pärast.“
Kontrolli käigus PTA rikkumisi ei tuvastanud. „Analüüside tulemuste põhjal saame teada anda, et ükski võetud proov ei sisaldanud taimekaitsevahendite jääke,“ sõnab Lind.
Kontrolli juures viibinud ettevõtte esindaja Raivo Külasepa sõnul ei ole eelmisest kontrollist alates taimekaitsevahendeid kasutatud ning taimekaitsega seonduvast tegevusest on kõrvaldatud agronoom, kelle taimekaitsetunnistuse PTA kehtetuks tunnistas.
PTA rõhutab veelkord, et Eestis tohib kasutada ainult neid vahendeid, mis on Eesti taimekaitsevahendite registris. Registri leiab siit.
Maaleht kirjutas 7. septembril:
30. märtsil võttis PTA ametnik jaemüügis Luunja kurgist proovi. Labor tuvastas proovist pümetrosiini jäägi 0,016 mg/kg ning lisaks jäljed imidaklopriidi (Confidor WG 70) ja penkonasooli (Topas 100 EC) kasutamisest. Leitud jäägid olid tasemel, mis ei ohustanud inimeste tervist ega keskkonda.
Proovis tuvastatud toimeaine äratas kahtlust, et kasutatud on taimekaitsevahendeid, mis ei ole Eestis turule lubatud. „Järelevalve käigus tuvastasime, et AS Grüne Fee Eesti oli kasutanud vahendit Plenum 25 WG, mis oli ettevõtte esindaja selgituse kohaselt toodud neile proovimiseks ja katsetamiseks Soomest,“ selgitab põllumajandus- ja toiduameti taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja Eva Lind. „Ka Eestis oli turule lubatud pümetrosiini sisaldavaid vahendeid, kuid Eestis registreeritud preparaati Plenum oli lubatud kasutada vaid rapsil ja rüpsil ning seda võis Eestis kasutada kuni 30. jaanuarini 2020,“ jätkab ta ning möönab, et kasvuhoone kurgil kasutamine oli seega lubamatu.
Järelevalve käigus selgus, et ka preparaat Confidor WG 70 pärines Soomest ning seda poleks tohtinud sellisel kujul Eestisse tuua ega kasutada. „Eestis on registreeritud preparaat Confidor, mida on lubatud kasutada ka kasvuhoone kurgil ja seda oleks võinud ettevõte ka teha,“ sõnab Lind.