Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

„Kõige hullemal nädalal oli puudu 40–45 inimest 200st, selle tõttu tekkisid tarneaugud,” meenutas Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük jaanipäevaeelset aega. Põhjuseks koroona, mis viis hulga töötajaid tõvevoodisse või eneseisolatsiooni. Jaanipäevaeelne aeg on lihatööstuste jaoks teatavasti kõige magusam, kuna siis on kogu aasta müügi tipphetk, nii et viiendiku töötajate puudumine andis valusa löögi.

„Inimesed on võtnud ennast töötukassas arvele ja elavad töötu abirahadest,” laiutas ta käsi. Ka noori spetsialiste pole peale tulemas. „Maaülikoolis on lihatehnoloogia bakalaureuses õppimas üks tudeng ja magistris on veel üks tudeng. Ka kutsekoolidest pole kedagi võtta. Oleme sunnitud kõik uued inimesed ise välja koolitama ja see võtab aega,” rääkis lihatööstur.

„Kui muul ajal on võimalik oma inimestega läbi ajada, siis suvel olid olümpiamängud, puhkused, jalka MM ja fiktiivsed haiguslehed,” loetles ta tööjõupuuduse põhjusi.