Kui Peeter Simmi mängufilm „Vee peal” septembri alguses lõpuks esilinastus, tuiskas režissöör mööda Eestit ringi – andis intervjuusid ja kohtus kinodes vaatajatega. „Meeldib see mulle või ei, kuid lepingus on sees, et käin ja räägin ja promon," ütleb Simm. "Aga „Vee peal” on küll esimene minu film, mille vastu on niivõrd suur huvi. Üks dilemma selle asjaga muidugi on – imelik oleks igal pool üht ja sama juttu rääkida. Ning kui räägid erinevat, on veel imelikum."

Kas vaatajanumbritega võib rahule jääda?

Olen olnud ka saalis, kus ainult viis inimest. Ja mulle on helistatud, et ei julgeta kinno minna, vaadatakse hiljem telekast.

"Vee peal" on suure ekraani film muidugi, ja pole ka festivalide jaoks mõeldud, ehkki PÖFFil linastus võistlusprogrammis. Produtsent on saatnud filmi vist igasugustele festivalidele, aga ma ei oota mingit erilist huvi. Või menu.

Kohtumiste-intervjuude aeg hakkab nähtavasti läbi saama?

Vaikselt hakkab jah. Võrus oli Ruitlane (Olavi Ruitlane, "Vee peal" raamatu autor ja filmi stsenarist – L. S.) ise ka kohal. Saime kaks suitsutatud forelli ja palju šoksi. Vahel elus ju veab!