Seitsmesaja-aastase orjapõlve helgeid hetki - mõni pärisori sai kahemehepidajast mõisaprouale viiulit kääksutada
(97)Ülemöödunud sajandi alguses tegutses Eesti mõisates mitu pärisorjadest koosnevat orkestrit, kõige tuntum vast oli aga 1780. aastatel esinenud kapell Virumaalt Voka mõisast, kus mõisaprouaks oli Inglismaal sündinud, skandaalse kuulsusega Kingstoni hertsoginna.
Meie teenekas muusikaloolane Karl Leicher on välja selgitanud, et XIX sajandi algupoolel tegutsesid pärisojadest koosnevad orkestrid Koeru kihelkonnas Liigvalla mõisas ja Hanila kihelkonnas Virtsu mõisas. Baltisaksa publitsist Johann Christiph Petri on andnud mõningast teavet veel pärisorjade kapellidest Voka, Kolga, Matsalu ja Põltsamaa mõisates.
Sel ajal oli Voka ja Toila mõisa ning samas paikneva Oru karjamõisa omanik Inglismaal sündinud hertsoginna Elizabeth Chudleigh. Oma eluajal oli see daam rikas ja kuulus, või pigem kurikuulus, olenevalt ajast ja vaataja silmadest. Inglismaa on teadupoolest igati võimsa ajalooga suurriik, kus elanud suur hulk silmapaistvaid tegelasi. Neist nii mõnedki on nüüdseks paratamatult vajunud unustusse. Ent näiteks hertsoginna Elizabethi kohta ilmus Suurbritannias veel 2003. aasta jaanuaris ajakirjanik Claire Gervati sulest 302-leheküljeline biograafia „Elizabeth. The Scandalous Life of the Duchess of Kingston“.
