Kersti Kaljulaid sai valimistel rekordhääled, kuid hiljem kujunesid Eesti esimese naispresidendi suhted poliitikutega keeruliseks
(136)Ametiaega lõpetav president ei hoidnud oma arvamusi enda teada ega vältinud ka avalikku vastandumist, kui tema vaated Eesti poliitika teiste tippude omaga risti vastu läksid.
President Kersti Kaljulaid kogus 2016. aastal parlamendis 81 poolthäält 101st, mis on riigikogus toimunud valimisvoorude rekordiks tänini.
Pärast valituks osutumist öeldud tänusõnades lausus ta: “Me peame üksteisega rohkem rääkima,” kuid viie aasta jooksul ja eelkõige Jüri Ratase teise valitsuse ajal kujunesid Eesti esimese naispresidendi suhted poliitikutega keeruliseks. Vähehaaval kustusid võimalused teiseks ametiajaks.
Samas õnnestus Kaljulaidil oma ametis tehtud tööga kiiresti maha raputada see alguse taak, mis rõhus teda kui pärast valimiskogus läbikukkunud presidendivalimisi ülikiirelt leitud kompromissi. Ta osutus toimekaks, aktiivselt eri tasanditel suhtlusvõrgustikku koguvaks presidendiks, kel jätkus tundlikkust ka Eesti ühiskonna valupunktide suhtes.
