“Kui nõukaajal tehti igasse asulasse ujula, siis nüüd tehakse kergliiklusteid. Mul ei ole midagi nende vastu, aga mõttekoht on kindlasti, kas külast, kus elab 400 inimest, peab minema kergliiklustee külasse, kus elab 200 inimest. Ka avaliku sektori roll on vaadata, kas asjad tasuvad ära,” sõnab inimgeograaf Garri Raagmaa.
FOTO:
Palju lihtsam on avada jupike kergliiklusteed kui investeerida koos naaberomavalitsustega uude ettevõtlustaristusse.
Eestis on alates 2016. aastast toimunud rändepööre, mis tähendab, et inimesi tuleb juurde rohkem, kui ära läheb. Inimgeograaf Garri Raagmaa sõnul ei kahane Eesti ääremaade rahvastik enam nii kiiresti, kui veel näiteks 10-15 aastat tagasi.
Oled juba tellija?
