“Jõulude ajal koguneb meil alati suguvõsa vanaisa tallu. Kord tädi ütles: “Tead, Andres, nii lootsin, et sinust saab metsamees, aga sai hoopis ärimees,”” jutustab Olesk. “See oli aastaid tagasi, vast ta nüüd on aru saanud, millega ma tegelikult tegelen.”
Puiduvarumine ja selle müümine toovad muidugi ettevõttele tulu, aga seda poleks, kui enne metsa eest hoolt ei kantaks.
“Kolm aastat tagasi mõtlesime, et peaks maaülikooli poole pöörduma. Et võiksime võtta kampa teadlased, et mitte teha valesid valikuid. Sest kui me vale valiku teeme, siis järgmine metsapõlv peab sellega elama.”
Nüüd on Valga Puu rahvas koos teadlastega proovitükke otsinud, metsi mõõtnud ja saanud ka esimesed tulemused. Ning need on jahmatavad. “Täpselt sama kasvukoht, täpselt sama vanus ja isegi sama puuliik. Juurdekasvu vahed on poole ulatuses ehk 12st 25 tihumeetrini hektari kohta aastas,” annab Olesk teada. Olgu öeldud, et statistika kohaselt on Eesti metsade keskmine juurdekasv veidi üle seitsme.
