Metsakinnistu väärtus kerkis juba ühe Timberisse võetud kõne järel 18 000 eurolt 32 000 euroni

„Paul helistas mulle sel suvel ja uuris, et ligikaudu mis hinnaga praegu metsamaad müüakse. Sellest kõnest hargnes välja tõsiasi, et ta oli samal päeval müünud raieõiguse ühele metsafirmale ning see sama firma soovis osta ka Paulile kuuluvat kahte metsakinnistut. Nende kahe kinnistu eest pakuti mehele 18 000€. Lubasin asja üle vaadata ja võtsin selle õnneks kohe ette. Endalegi üllatuseks pidin talle väga kiiresti tagasi helistama, et öelda, et ta jumala eest sellise hinnaga oma metsamaad käest ära ei annaks, sest metsa väärtuseks kalkuleerisin vähemalt 32 000€. Omanik oli hämmingus,” meenutab ASi Timber metsaspetsialist Helen Savi, kes nendib, et sarnaseid kõnesid on ta saanud läbi aastate mitmeid.

Eks see ole ka paratamatus, sest metsast soovivad selle ostu-müügi protsessis maksimaalset kasu lõigata kõik osapooled, kuid paratamatus ei tohiks olla see, et seda kasu saadakse teadmatute metsaomanike arvelt. Samas pole sinna ka midagi teha, sest Eestis on umbes 113 000 erametsaomanikku, kellest 95% on füüsilised isikud ja 5% juriidilised isikud. Viimased on suure kogemusega, tihti metsanduse, põllumajanduse või lihtsalt majandusharidusega inimesed, kes omavad head ülevaadet puiduturul toimuvast ning majandavad neile kuuluvaid metsi teadlikult ja põhitööna. Ent nende kõrval omavad metsi suures osas siiski täiesti tavalised Eestimaa inimesei, kellest igaühele neist kuulub keskmiselt 6 ha metsamaad. Need on inimesed, kes teavad, et nad on metsaomanikud, kuid kel puuduvad oskused metsi majandada.

Pealegi oleme jõudnud etappi, kus erametsaomanikke tuleb tasapisi juurde ning ka nende vanus on muutumas nooremaks. Saab vaid oletada, et üks suur osa juurde tulnud metsaomanikest on metsaomanikuks saanud pärimise teel ja tegemist on põlvkonnaga, kes on kolinud oma esivanemate kodust kaugemale ning end juba püsivalt mujale sisse seadnud. Just seetõttu leiavad paljud uued metsaomanikud, et pärandusena saadud mets jääb neile kaugeks, võõraks, tülikaks, et nad suudaksid või tahaksid selle eest heaperemehelikult hoolt kanda. Seepärast langetatakse tihti otsus müüa raieõigus või metsakinnistu tervikuna uuele omanikule. Kuid alles siis need õiged küsimused ja kaalutlemise kohad tekivad, sest kuidas ma tean, et keegi minu asjatundmatust ära ei kasuta?

Pauliga suheldes selgus, et ka tema metsad, kus ühel lasi ta sel suvel teha raietöid ja teised kaks kinnistut, mille ta maha müüs, olid samuti tema jaoks kauged ning juba pikemat aega kaalus ta nende müümist, kuid nagu ta ise ütleb, siis polnud tal selle tembu jaoks varem “soolikat” ning oma mõtete seadmine ja plaanide tegemine võttis ikka parasjagu aega. Ning hea oli, et mehel aega jagus.

ASi Timber metsaspetsialist Helen Savi

AS Timber metsaspetsialist Helen Savi ütleb, et just aeg on metsatehinguid tehes sageli inimese parim sõber, kui seda aega osatakse võtta, et uurida erinevaid võimalusi ning pea ees tulle ei tormata. „Olen aastate jooksul kogenud, et 99% otsepakkumisi jäävad tugevalt alla turu keskmisest hinnast ning nii ka selle loo puhul, kus kahe kinnistu eest sooviti mehele maksta kaks korda vähem, kui aus kaup oleks ette näinud.”

Paul ise ütleb, et poleks sellise hinnaga tehingut vormistanud, sest selline pakkumine tundus juba algusest peale kuidagi kahtlane. „Seal oli ikka materjali peal kah ja mul oli mingisugune aimdus olemas, et päris nii odav minu metsamaa nüüd ka olla ei saa,” ütleb mees ise, kes seejärel leidiski, et targem on uurida hinna kohta ikka mujalt lisaks. Nii jõudis mees Timber.ee oksjonikeskkonnani ning võttis ühendust Heleniga. Üsna pea löödi käed ja sõlmiti leping, et metsakinnistud lähevad oksjonile alghinnaga 32 000€. Oksjonil pakuti kõrgeimaks hinnaks lausa 46 600€. „Kui sellest omanikule teada andsin, siis omaniku hääl oli telefonis sellise tulemuse üle ülevoolavalt õnnelik. Kui ta oleks müünud oma metsamaa kõigest 18 000€ eest oleks jäänud sellest ikka mõru maik suhu küll, kui hiljem oleks see kuidagi välja tulnud. Aga paraku see pahatihti välja tulegi, sest kui tehing on odava raha eest tehtud, siis metsaomanik sellest midagi ei tea, et oleks võinud oma metsa eest saada kaks või kolm korda suuremat hinda, ” räägib Savi.

Nüüd, mil müügist on möödunud juba head mitu kuud, räägib Paul oma kogemusest jätkuvalt suure entusiasmiga. „Minu arust on see metsa oksjonile panek ikka kõige kindlam värk ning otseselt ei saa seal keegi pätti mängida. Huupi ei tasu oma metsa müüa. Tuleb ikka pakkumisi küsida ja kaaluda. Mul siin üks sõber müüs 10 aastat tagasi ühele oma metsa maha ja jäi oma rahast ilma nagu peni pehmest leivast. Kutt võttis metsa maha, ei andnud ennast enam näole ja kadus kõigi nelja tuule poole. Ta kurinahk lasi Eestist jalga. Mina usun, et sain oma metsa eest aga igati õiglase hinna nüüd.”

Kas soovid rohkem infot, kuidas timber.ee oksjonikeskkonnas oma raieõigust või metsakinnistut müüa? Võta meiega ühendust! Aitame metsa väärtust hinnata ja vajaduse korral ka metsamajandamiskava tellimise või metsateatise täitmisega. Konsulteerime metsaomanikke tasuta!

Võta Timber.ee metsaspetsialistidega ühendust ning uuri täpsemalt! Helista meile 6665050 või kirjuta [e-mail] .

AS Timber, Narva mnt 36, Tallinn 10120