Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

„Olen aru saanud nii, et ennekõike püütakse piirata kasvuhoonegaaside emissiooni, mitte suurendada süsiniku sidumist. See teeb sama välja, kui ühe inimese toimetuleku hindamisel arvestataks ainult tema sissetulekut, aga näiteks laenukohustused jäetaks tähelepanuta. Et palk on hea, ju ta tuleb toime, kuigi tegelikult on kaelani võlgades,” iseloomustab Andres Oopkaup oma arusaamist rohepöörde olemusest. „Iga roheline kasvav taim seob õhust süsihappegaasi. Mida lihavam ja võimsam taim, seda rohkem seob. Intensiivselt haritud põllul kasvavad rammusad taimed seovad süsinikku rohkem kui näiteks harimata rohumaa, kuhu jääb puitunud kõrs."