Käsitöö valdkonda vaevab jõmakas turutõrge. “Mujal ei ole nii palju mustalt tegijaid.”

Käsitöölistel, näiteks sallide ja kinnaste kudujad, on väga raske oma tööga miinimumpalkki välja teenida, sest laialt on levinud harjumus küsida ja maksta selle töö eest selgelt liiga vähe.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Lihtne näide. Õrna Haapsalu salli valmistamiseks kulub vähemalt 80–100 tundi. Kiirematele näputöö tegijatele peaks seega ühe salli kudumine tooma poole kuu palga.

Käsitöölised on sageli füüsilisest isikust ettevõtjad. Selleks et teenida välja alampalk 584 eurot ja tasuda riigile maksud, peaks sissetulek olema 777 eurot kuus. Poole kuu töö ehk ühe Haapsalu salli valmistamise eest peaks kuduja seega teenima 388,50 eurot. Samal ajal on paljude ostjate silmis ka 140 eurot liiga palju.

Seejuures tuleks hinnale juurde arvestada veel materjalikulu, kaupluse renditasu ja kommunaalkulud. Nii ongi sall ostjale kallis, ent müüjale nõnda odav, et ta ei saa oma töö eest alampalkagi. Taoline kurbloolisus pole iseloomulik üksnes Haapsalu pärandkultuurile, vaid käsitööle Eestis laiemalt.