Tänapäeval pole veel leiutatud tehnoloogiat, mis suudaks mõistlikul viisil siduda süsihappegaasi paremini kui puud ja mets. Siit tuleb ka huvi metsa kui CO2 siduja ja süsiniku (C) talletaja vastu.

Toetun oma arvamusartiklis reaalsetele mõõdetavatele andmetele, mis on pärit meie suurima kliendi, DC metsade kohta ja mille valim on tõsiseltvõetavate üldistuste tegemiseks piisav. Vaatlemegi konkreetsetele arvudele tuginedes, milline on süsiniku sidumise dünaamika, lähtudes puistute vanusest Eestimaa erametsades.

Mõistete ühtlustamiseks kasutan ühel hiljutisel metsandusfoorumil EMÜ vanemteaduri Jürgen Aosaare ettekandes “Metsade süsiniku sidumise ja talletamise võime ning selle seosed metsade majandamisega” olevaid definitsioone.