"Poisikesepõlvest on meelde jäänud, et käisime vanaemaga Eestis vorsti ostmas. Toiduaineid anti toona nina peale, seepärast käisimegi kahekesi. Oma paar tundi tuli küll järjekorras seista, aga asi oli seda väärt," meenutab Valmiera vallavanem Jānis Baiks.

***

Millega tegelesite enne linnapeaks saamist?

Pärast kõrgkooli lõpetamist 1996. aastal püüdsin kaks aastat Riiaga kohaneda, aga ei meeldinud. Valisin Valmiera. Siis hakkasingi peagi Valmiera omavalitsuses töötama.

Valmiera omavalitsuses töötan juba alates aastast 1999, toona oli see Valmiera linnavalitsus, nüüd vallavalitsus. Kolm aastat täitsin linnavalitsuse asutuste tegevdirektori kohusetäitja, seejärel 11 aastat tegevdirektori tööülesandeid. 6. novembril möödus seitse aastat sellest, mil olen töötanud omavalitsuse esimehena.

Kas on tõsi, et tänu alkoturismile hakkasid eestlased Lätist ka muud kaupa rohkem ostma?

Keeruline vastata, kuna sääraseid andmeid pole võtta. Esialgsed hinnangud näitavad, et möödunud aastal, kui kehtisid eriolukorra piirangud, tajusime loomulikult ka Eesti turistide puudust. Eestlased tegid piirkonna suurimas ostukeskuses Valletas umbes 160 000 ostu. Viimase kümne aasta tendents on senini olnud kasvav.

Külastades Valmiera vallas laatasid, näitusi ja üritusi, soetavad eestlased mitmesugust kaupa. Loomulikult käivad paljud kohalikud tootjad ka Eestis laatadel oma toodangut ja Lätit populariseerimas.

Valmiera on kahtlemata Vidzeme piirkondlik keskus ja põhjanaabrid külastavad meid palju. Selles võib veenduda igaüks, kes näeb Eesti numbriga autosid Valmiera tänavatel ja parklates. Eesti keelt kuuleb sageli kohvikutes ja ostukohtades. Kaugus Eesti piirist – ligi 50 kilomeetrit – on meie Lõuna-Eesti naabritele ostude tegemiseks, kultuuriürituste külastamiseks või nädalavahetuse veetmiseks väga ligitõmbav.