KUULA SAADET | Geenivaramu alustas suure isiksuseuuringuga, milles selgitatakse välja isiksuse, kogemuste, geenide ja tervise seoseid

Uuringu üks juhtivteadur on Edinburghi Ülikooli psühholoogia kaasprofessor Rene Mõttus. Isiksuse uuringutega tegeleb maailmas aktiivselt umbes pooltuhat teadlast. Kitsamalt sellega tegelejaid, kuidas on geenid isiksuseomadustega seotud, on muidugi vähem.

Geenivaramu teadlased arvavad, et novembris käivitatud uuring on siiani tehtutest kõige põhjalikum, uuringu autorid loodavad, et sellest saab tulevikus mudel, mida teiste riikide teadlased samuti järgima hakkavad. „"See, et meil kõigil on isiksuse kohta oma arvamus, on ühteaegu õnn ja õnnetus. Kui teadlaste arvamus ei lange kokku meie isikliku mõttega, näib meile, et see ei saa tõsi olla, kui aga arvamused ühtivad, arvame, et teadsime seda ju niisamagi. Teadlased on isiksuse mõõtmise probleemile lähenenud nii, et inimesi eristatakse isiksuseomaduste alusel. Laias laastus on isiksuseomadused lahterdatavad viide gruppi,” seletab Mõttus. „Meie mõõdame inimesi nende omaduste osas ja seostame tulemust näiteks geenidega või kogemustega, et ühelt poolt mõista, kust sellised omadused tulevad ja teisalt, kuidas on isiksuseomadused seotud näiteks tervisekäitumisega. Et seosed on olemas, seda me juba teame, kui me need täpsemalt kindlaks teeme, saame ka soovitada, kuidas inimestele personaalsemalt läheneda”.

Uuringus osaleda saavad kõik geenidoonorid, kõige hõlpsam viis selleks on külastada lehekülge geenidoonor.ee. Kõigile doonoritele tuleb lähiajal ka kirjalik kutse, lisaks tehakse kaks meeldetuletust, et lihtsalt unustamise pärast keegi uuringust kõrvale ei jääks. Küsitluse järel saavad vastajad kohe ka tagasisidet, mille võib endale ka elektronkirjaga tellida. Uuring kestab pool aastat, selle jooksul loodavad teadlased saada võimalikult paljude geenidoonorite tagasisidet, kevadel-suvel alustatakse juba andmete lähemat uurimist.