Väljakutseks jääb see, et viljasaak sõltub suuresti ilmastikust, mille üle tootjal on kahjuks vähe võimu. Küll aga saab ta arvesse võtta oma muldade eripärasid ilmariskide hindamisel, rõhutab maaülikooli mullateaduse professor Alar Astover.
Süsihappegaasi atmosfäärist tagasi püüda suudab maismaal vaid fotosünteesiv roheline taim. Valdav osa teisi elusorganisme, ka inimene, suudab olla ainult muundaja ja lagundaja.
On ülimalt ekslik arvata, et põllumajanduse keskkonnamõju on olematu. Igasugune inimtegevus jätab loodusele oma jälje. Teisalt on väga ühekülgne arusaam, et intensiivne tootmine ja suur saagikus seondub automaatselt suurima keskkonnakoormusega. Kui muld on piisavalt võimekas, ilm taimekasvuks soodne ja sisendite kasutus tasakaalustatud, võib intensiivtootmise jalajälg keskkonnale üsna väike olla.