FOTO:
Nääripühasid on meil tähistatud vähemalt keskajast ja see nimigi on tuletatud kas alamsaksa sõnast ne jar või rootsikeelsest nyár’ist, mis tähistavad uut aastat.
Nääriõhtu kommetest on ka meie päevini jõudnud mitmesugused ennustamise tavad.
Et tööd uuel aastal edeneksid, liigutati tööriistu. Samuti käidi õunapuid raputamas, et õunasaak parem oleks.
Märksa olulisem oli aga vanasti see, kuidas elukäik edeneb. Taheti teada, kas elatakse samas kohas või kas üldse elatakse. Elu pikkust ja head käekäiku ennustati küünaldelt. Kelle küünal hästi põles, see ka elas hästi.
Meiegi päevil on üks oluline tegevus nääriõhtul õnne valamine. Selleks kasutatakse tina või küünlarasva. Öeldakse, et mida säbrulisem kujund, seda kirevam on tulev aasta.
