Kairo Kiitsak mainib, et on neidki, kes talle korduvalt nina alla hõõrunud, et mis asja ta seda ilma ja pilvi vahib kogu aeg, tehku parem midagi kasulikku. Aga tema usub, et tuleb teha seda, mis kõige rohkem meeldib.

FOTO: SVEN ARBET

29.12.2021, 20:00

Sünoptik Kairo Kiitsak: eks paljud peavadki mind hulluks, aga me kõik oleme omamoodi erilised

(23)

Lapsena fännas Kairo Kiitsak doksarja USA tormiküttidest ja 12aastasena nägi ta oma silmaga, kuidas hirmus äikesetorm räsis Lääne-Virumaad. Kümme aastat hiljem astus Kiitsak sünoptikuna Ilmateenistusse. Ning jah, temast sai ka tormikütt.

Rein Raudvere

rein.raudvere@maaleht.ee

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

"Päev, mis muutis mind täielikult, oli 8. august 2010. Sel päeval liikus võimas hiidpagi (derecho) Lõuna-Eestist põhja poole ning sellega kaasnenud kahjustused olid suurimad Lääne-Virumaal, eriti Väike-Maarja ümbruses, kus juhtusin ka ise parajasti olema – täpsemalt 15 km lõuna pool Simunas. See oli niivõrd hirmutav, aga samas adrenaliinirohke kogemus, mida ma ei unusta ealeski.

Mäletan detailselt seda päeva. Tol hetkel tundsin, et ilm ja just ohtlikud ilmanähtused on need, mis tõeliselt paeluvad. Sellist äikesetormi polnud ma ise veel näinud, aga olin neid vaadanud televiisorist. Omal nahal selle kogemine oli hoopis midagi muud. Ma ei tea, mis säde see mu peas tekkis, et minust sai äkitselt suur ilmahuviline – ju pidigi siis nii minema, seda teavad vaid kõrgemad jõud. Sünoptikuametist kui sellisest hakkasin reaalselt unistama aga keskkooli ajal."

Kommenteeri Loe kommentaare (23)