01.01.2022, 15:00
Berliini olümpial eestlaste võitude puhul lehvinud hiigellipud võivad alles olla
Lõppev aasta tõi kaks uut infokildu 1936. aasta Berliini olümpiamängudelt kaasa toodud ja siis imelikult kadunud lippude ning Maailma-Kristjanile seal võidu puhul kingitud tammede kohta.
Vasakul suur “kuldlipp”, paremal “hõbe- ja pronkslipud” rongi katuselt alla riputatuna Tallinna jõudmisel. Suur lipp läks masti Kristjan Palusalu kahe võidu puhul ja kolmandal korral veel eksikombel. Väiksemad tõusid masti, kui hõbeda sai August Neo vabamaadluse poolraskekaalus, Nikolai Stepulov poksi kergekaalus ning kui pronksmedali võtsid vastu August Neo klassikalise maadluse poolraskekaalus, Voldemar Väli klassikalise maadluse kergekaalus ja Arnold Luhaäär tõstmise raskekaalus. ajaleht Uus Eesti, 20. august 1936.
„Tallinnas ei ole vist kujutletav, kui rohkesti Berliinis on väljas Eesti lippusid.“ Nii kirjutas Päevalehele Berliinist 1936. aasta juuli lõpus Oskar Lõvi, reporterinimega Toomas Kivi.
Lõvile, samuti teistele osalejatele tegi nalja, et sakslased olid kogu linna täielikult lipuehtesse pannud, olümpiamänge võrreldi omavahel isegi karnevaliga. Ent kui mängud lõppema hakkasid ning Kristjan Palusalu oli võitnud kaks kulda ja Eesti kokku hämmastavad seitse medalit, hakkas just Oskar Lõvi uurima, kuidas saaks kodumaale tuua kolm eritellimusel valmistatud lippu, mis meie omade võitude puhul staadionil mastis olid käinud.
