Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

„Tallinnas ei ole vist kujutletav, kui rohkesti Berliinis on väljas Eesti lippusid.“ Nii kirjutas Päevalehele Berliinist 1936. aasta juuli lõpus Oskar Lõvi, reporterinimega Toomas Kivi.

Lõvile, samuti teistele osalejatele tegi nalja, et sakslased olid kogu linna täielikult lipuehtesse pannud, olümpiamänge võrreldi omavahel isegi karnevaliga. Ent kui mängud lõppema hakkasid ning Kristjan Palusalu oli võitnud kaks kulda ja Eesti kokku hämmastavad seitse medalit, hakkas just Oskar Lõvi uurima, kuidas saaks kodumaale tuua kolm eritellimusel valmistatud lippu, mis meie omade võitude puhul staadionil mastis olid käinud.

Teised ajakirjanikud lõid selle mõttega kampa, lippe peeti meie spordiajaloo jaoks üliväärtuslikuks. Mehi jooksutati olümpiakomitees esialgu paar päeva sinna ja tänna. 20. augusti Uus Eesti kirjutab, et algul ei tahetud lippe loovutada, siis aga viivitati üleandmisega.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid