Sel jahihooajal on Eestis kütitud 27 hunti lubatust vähem

Keskkonnaameti kinnitatud esmane küttimismaht (50 isendit) on väiksem kui eelmisel aastal, kuna hundi arvukus on pisut vähenenud. Siiani on jahimehed aga kätte saanud neist alla poole.

4 hunti on seni kütitud Jõgevamaal, Tartumaal ja Võrumaal, 3 hunti kütiti Järva- ja Läänemaal, 2 hunti Harju- ja Põlvamaal ja üks hunt Pärnumaal, lähtub keskkonnaameti avaldatud tabelist.

Alates 2018. aastast korraldatakse Eestis huntide küttimist mitte enam maakondade piiride, vaid ohjamisalade põhiselt, suunamaks küttimissurvet eelkõige kahjustus- ja loomakasvatuspiirkondadesse, säästes samal ajal loodusmaastikes elavaid ja kahjusid mittepõhjustavaid hundikarju. Nii on võimalik säilitada hundi asurkonna soodne seisund ja vähemalt piirkonniti tema ökoloogiline funktsioon, hoidudes samal ajal ülemäärastest kahjudest lambakasvatusele.

Sel aastal on keskkonnaametile teatatud ja registreeritud 109 hundirünnakut kari- ja koduloomadele. Enim on hundirünnakuid toimunud Harju, Järva, Lääne, Lääne-Virumaa, Rapla, Pärnu ja Viljandi maakonnas. Kui mullu murdsid hundid 933 lammast, siis tänavu on see arv hundijahi alguseks 306 lammast ehk kolm korda väiksem. Lisaks on hundid tänavu murdnud 11 veist ja 5 koera.

Novembrist veebruari lõpuni kestva hundijahi eesmärk on ohjata hundi arvukust kiskjakahjustuste vähendamiseks ning ennetamiseks. Möödunud jahihooajal kütiti Eestis 129 hunti.