Leili metsalood | Talvine metsategu mootorsaega
(3)
Olen päris mitu talve pidanud oma metsas täielist raierahu, aga sel talvel otsustasin siiski ühel eraldisel lageraiet teha. Reeglina ma muul aastaajal kui talvel metsas lageraiet pole teinud, palgimetsas või kaasikus kindlasti mitte. Lageraielangilt koguneb peale müügiks mineva palgi nagunii veidi sangleppa ja paar metsakuiva kuuske, mis jätan endale küttepuudeks. Saematerjali müügi aitab korraldada metsaühistu, kuhu ma kuulun.
Siiani pole minu metsas kordagi harvesteriga puid langetatud, ikka ainult käsitsi. Ka seekord jääb nii. Samas on suurte puude käsitsi langetamine võimalik vaid seni, kuni leidub saemehi, kes seda suudavad ja tahavad teha.
Käsitsi raiudes üritame säilitada võimalikult palju looduslikku järelkasvu ega hakka noori elujõulisi kuuski maha võtma, nagu tehakse riigimetsas enne harvesteri raiet. Umbes 25 aastat tagasi, kunagise (hobu)metsatee laiendamiseks ja selle kõrvale kuivenduskraavi kaevamiseks, tuli just selle metsa äärest natuke puid maha võtta. Tänaseks on tee kõrvale vanade puude alla ilusad noored kuused kasvanud, mis kui looduse kingitus jäävad vaadet tekkivale lageraielangile varjama. Pärast raiet selgub, kui palju on vaja istutada langile kuusetaimi, aga kindlasti aitab käsitsi raiumine säilitada looduslikku järelkasvu ning vähendab taimede istutamise vajadust.
Tagapool meenutab noor kuusik 2001. aasta juulitormi, mis murdis seal kasvanud vana metsa. Hea, et õnnestus palavate ilmadega suveajal kohe raiemees leida, et tormist räsitud kuuskede puit soojaga riknema ei jõuaks minna. Kohe järgmisel kevadel istutasin langile kuusetaimed, sõdisin suvel kärsakatega (pritsisin taimede juurekaelasid) ja hiljem on seda noort kuusikut paaril korral ka hooldatud. Kasvab mis mühiseb. Viimaste aastate jõulukuused oleme nii endale kui ka laste peredele just sealt toonud.
