Kõige rangemalt oli Paavlipäeval keelatud villase töö.
FOTO:
Kuigi rahvakalendri paavlipäeva (25. jaanuar) väga laialdaselt ei tähistatud, peeti sedagi päeva üheks talve poolitajaks, mis viis mõtted juba talve lõpule ja kevadeootusele. Asuti otsima esimesi kevademärke ja öeldi, et kõrred hakkavad lund vihkama.
Sel päeval ennustati ilma. Kui paavlipäeval paistis päike, oli oodata head suve, rikkalikku heinaaega ja head viljasaaki. Sajuse ilma korral võis karta haigusi ja surma.
Kõige rangemalt oli sel päeval keelatud villase töö, samuti ei tohtinud tol päeval pühkmeid välja viia, sest neist pidi tekkima sinna paika usse. Saartel võeti ette maagiaid putukate tõrjeks.
Kirikukalendris märkis paavlipäev aga Pauluse pööramise päeva, mil Saulusest sai Paulus.
