Kasahstanis põrkuvad väheste muinasjutuline rikkus ja lihtrahva vaevad

Algul ajendas Kasahstani protestiliikumist hinnatõus, ent siis jõudis rahva pahameele tulipunkti suur majanduslik ebavõrdsus. Nüüd üritab Kasahstani võim teha vähemalt näivaid samme, et seda leevendada.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Rahvusvahelise konsultatsiooni- ja auditifirma KPMG 2019. aastal avaldatud ülevaate kohaselt omasid toona Kasahstanis 162 inimest umbes poolt kõigist varadest ja neist 50-le kõige rikkamale kuulus 42 protsenti. Ehk siis pool riigi jõukusest on 0,001 protsendi elanike käes. Ekspresident Nazarbajevi lähiringile kuulub sealjuures hulk kalleid kinnisvaraobjekte Londonis ja mujal lääneriikides.

Ometigi on Kasahstanil pärast iseseisvumist läinud majanduslikult suhteliselt hästi; tegemist ongi kõige jõukama uue riigiga Kesk-Aasia endiste nõukogude vabariikide seas. Kasahstanil on kasutada päratu suur hulk loodusvarasid: seal leidub naftat, maagaasi, uraani, kulda ja teisi olulisi metalle. Naftaleiukohtades tegutsevad ühisfirmade kaudu lääne ettevõtted nagu Chevron ja ExxonMobil. Oluline majanduspartner on Kasahstanile ka lõunanaaber Hiina. Keskmine kuupalk oli mullu novembri seisuga Kasahstani statistikaameti andmeil ca 505 eurot, tööpuudus jäi alla viie protsendi.