Kambja metsades nähti ja pildistati meil seni levimata võõrliiki: pesukaru
(72)Tartumaal Kambja jahiseltsi maadel kohtas jaanuari keskpaigas koertega jalutama läinud peretütar looma, kes koerte eest puu otsa põgenes. Tal õnnestus loom ka fotole jäädvustada, kirjutab Eesti Jahimeeste Selts.
Nädal enne oli külarahvas samuti seda elukat kohanud ja pidanud teda mägraks, kes koerte eest põgenes.
Tartu Jahindusklubi tegevjuhi Tõnu Petersoni sõnul on armsa välimusega loomake Põhja Ameerikast meile levinud inimese vastutustundetu tegevuse tulemusena. „Tänu kasvandustest põgenemisele ja tahtlikule sissetoomisele on ta jõudnud Euroopasse ja näiteks Saksamaal laialt levinud“ ütles Peterson. „Eestis on pesukaru võõrliik ja vastavalt kehtivale korrale tuleb Eesti loodust ohustavad võõrliigid loodusest eemaldada. Vastavad meetmed on rakendamisel.“ lisas ta.
Kiirelt paljunevat pesukaru peetakse väljaspool tema kodumaad ja looduslikku leviala nuhtluseks ja probleemseks võõrliigiks. Just seepärast keelati lemmikloomana pidamine Euroopa Liidus alates 2016. aastast. Pesukaru levitab ohtlikke haigusi ja ohustab meil pesitsevaid linnuliike.
Vastupidav ja hästi kohanev
Ta on tavaliselt öise eluviisiga omnivoor: 40% toidust moodustavad selgrootud, 33% taimne toit ja 27% selgroogsed. Pesukaru kasukas on hallikat värvi ja koosneb peaaegu 90% ulatuses tihedast aluskarvast, mis kaitseb külmade ilmastikutingimuste eest.
Pesukarud moodustavad soopõhiseid sotsiaalseid võrgustikke. Suguluses olevad emased jagavad oma territooriumi. Mittesugulastest isased moodustavad kuni neljaliikmelisi gruppe, kes kaitsevad oma territooriumi paaritumishooajal võõraste isaste ja muude sissetungijate eest. Territoorium varieerub suuresti. Linnas elaval emasel võib see olla kõigest kolm hektarit, kuid looduses elaval isasel kuni 50 ruutkilomeetrit. Neil on aastas 2-5 poega.
