Üldine hinnatõus kinnisvara ostjaid ei peata: kortereid soetatakse üha enam
(23)
Ostu-müügitehingute koguväärtus oli 2021. aasta IV kvartalis 1,64 miljardit eurot. Tehingute koguväärtus on ületanud ühe miljardi piiri viimased viis kvartalit. Eelmise aasta IV kvartali tehinguaktiivsuse näitaja oli läbi aegade neljas tulemus Eesti kinnisvaraturul, märgiti maa-amet pressiteates.
Korteriomanditega tehti IV kvartalis 8755 ostu-müügitehingut, sealhulgas eluruumidega 7955. Võrreldes nii aastataguse perioodiga kui ka eelneva kvartaliga oli eluruumidega tehinguid 2021. aasta IV kvartalis viiendiku võrra rohkem. Eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus, mis IV kvartalis oli 764 miljonit eurot, on nii aastataguse ajaga kui ka eelmise kvartaliga võrreldes kolmandiku suurem.
2021. aasta IV kvartalis tehti iga viies korteritehing uue eluruumiga.
Tallinnas oli uue korteri keskmine ruutmeetrihind 3122 eurot. Aastane ruutmeetrihinna kasv oli 15%. Võrdluses eelmise kvartaliga langes keskmine hind 3%. Pealinna järelturu korteri keskmine hind tõusis 2021. aasta IV kvartalis 2303 euroni ruutmeeter eest, sealjuures oli aastane hinnakasv 22%.
„IV kvartali tehingutes oli Tallinna osakaal kõigist eluruumidega tehtud tehingutest 40,6%. Harju maakonna osakaal koos pealinnaga oli 53%,” rääkis maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Epp Rohtla. Maakondadest on teisel kohal korteritehingute arvestuses Tartu maakond, 12,4%, ning kolmandal Ida-Viru maakond 11,7%.
Rohtla sõnul tehti kõige vähem eluruumidega tehinguid Hiiu maakonnas, 0,2% kõigist tehingutest, ja Põlva maakonnas, 0,8%. Hiiu maakonnas oli 2021. aasta IV kvartalis eluruumi keskmiseks hinnas 514 eurot ruutmeetri eest ja Põlva maakonnas oli see 451 eurot ruutmeetri eest.
Aastases võrdluses on hoonestamata maade tehingute koguväärtus langenud 4%, samal ajal kui hoonestatud maade tehingute koguväärtus on kasvanud 68% ning korteriomandite puhul 32%.
